Meie väike saladus

Meie väike saladus

Olen olnud pikemat aega täiesti eemal avalikkusest, pole jaganud midagi oma isiklikust elust ning sellel on olnud mitu erinevat põhjust.

Kõik, mida olen soovinud, on loksunud ise paika täpselt õigel ajal ja õigel moel. Usaldan lihtsalt elu väga. Nüüd on valmis saanud üks minu ammune unistus – päris uus ja päris oma koduleht, kus algab ka uus blogi. Ja mis saab olla ilusam kõige esimeseks postituseks, kui lõpuks jagada oma suurt õnne ja mitte enam hoida saladuses – meile on sündinud väike tütar.

Põhjus, miks ma mitte kordagi seda uudist sotsiaalmeedias ega mujal avalikult ei jaganud, on selles, et meie jaoks on väga oluline teda kaitsta kõige õrnemal ajal. Isegi meie enda sõbrad ja lähedased said minu rasedusest väga hilja teada. Ma isiklikult ei poolda vastsündinud lastest piltide postitamist internetti ja kindlasti mitte selliste piltide, kus vastsündinu silmad on näha või vaatavad kaamerasse. Ma ei mõista hukka vanemaid, kes seda teevad, aga isiklikult meie eelistame nii. Seega otsustasime kohe alguses, et ei raseduse ajal, peale sünnitust ega vähemalt lapse esimesel eluaastal kindlasti mitte ühtegi pilti ega informatsiooni temast, küll kõike seda jõuab hiljem jagada.

Kui tütreke sai aastaseks, ei tahtnud me endiselt mitte midagi avalikuks teha, tundus ikka veel liiga vara, seega otsustasime oodata veel ühe aasta. Tänan ka väga elu24.ee ajakirjanikku, kes minuga raseduse ajal ühendust võttis, uudise jagamiseks luba küsis ning austas minu vastust ja soovi seda mitte avalikuks teha. Suur tänu, see oli väga väga kena. Iga asi omal ajal, rahulikult, tunde järgi.

Tunnen, et elu on tihti tühjast-tähjast nii üle-eksponeeritud, et on väga ilus tunne hoida midagi erilist väga privaatsena. Lilleõie all, võõraste pilkude alt ära. See eriline sära ja energeetika, mille kingib naisele rasedus, sünnitus ja sellele järgnev aeg, oli minu jaoks midagi niivõrd imelist, et suunasin selle ainult oma pere ja iseenda südamesse, isegi kui pakatasin soovist neid erilisi kogemusi ja õnnetunnet kogu maailmaga jagada.

Alles nüüd, kui äsja tähistasime tema teist sünnipäeva, soovime seda rõõmu jagada. Seda postitust kirjutades ronis ta minu selja taha, pani käed ümber kaela ja andis väikese põsemusi. Küsisin tema käest, kas võin kirjutada väikese postituse tema olemasolust ning ta vastas rõõmsalt ja asjalikult: “mhmmmh”.

5 kommentaari teemal “Meie väike saladus

  1. Südamlikud õnnesoovid pisitütre puhul! Olen kahe täiskasvanud tütre ema ja ka vanaema kahele lapselapsele. Olen tänulik ja õnnelik,et nad mul olemas on! Kõike head perele!

  2. Suured õnnesoovid. See on nii kummaline, ma rääkisin oma emale, et Sa ootad last ja et pilt on internetis üleval ja kui hakkasin näitama siis enam polnud. Ja mingi aeg vaatan, et teil ongi laps. Väga tore uudis, ilusat kasvamist.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.