Rämpstoit ja laste agressiivsushood

Rämpstoit ja laste agressiivsushood

Postitasin selle artikli oma vanasse blogisse aastal 2013 ja juhtusin seda ise hiljuti üle lugema. Miski ei ole kurvem kui näha lapsevanemaid, kes annavad ise lastele kommi ja valget suhkrut ning seejärel, kui laps maiustuste tagajärjel hüperaktiivseks või agressiivseks muutub, ise lapse peale häält tõstavad või teda lõpuks löövad. Usun, et agressiivne käitumine ei ole lapse jaoks normaalne, paigalpüsimatus, rahutus, hüperaktiivsus, tigedus- kõik see pole normaalne lapse käitumine. Näen nii palju väikeseid agressiivseid lapsi, kuidas üldse on võimalik, et üks laps käitub nii? Mänguväljakul tõukab üks laps meie tütart ilma põhjuseta, kui minu mees läks selle lapse emaga rääkima, vastas ema “lapsed mängivadki nii”.

Aga tegelikult ei mängi. Vägivald ei pea olema normaalsus. Meie tütar ei ole mitte kunagi teist last löönud. Mitte kunagi kellegi käest asju ära kiskunud, kedagi lükanud, tõuganud, eemale ajanud. Ta on kõigi suhtes hoolitsev ja lahke.

 Ilze Jansone raamatust:    

“Teoreetiliselt teadsin juba ammu, et kõhunäärme düsfunktisooni mõjul võib laps või täiskasvanu muutuda alaliselt agressiivseks või siis esinevad agressiivsusehood. Professor Jevgeni Linar, dotsent Valentin Bumeistar ja mina kontrollisime pikki aastaid praktikas seda jaapanlaste teooriat ning see leidis täielikult kinnitust. Olen uurinud kurjategijate tegude põhjuseid.Väga palju raskeid kehavigastusi tekitati ja isegi tapmist sooritati kõhunäärme haigushoogude ajal, kui agressioonis tuhmub selge mõistus. Ebaadekvaatne teguviis, mida põhjustab kõhunäärme hormoonide düsfunktsioon, mis mõjutab kesknärvisüsteemi ja tekitab agressiooni, kriminaalset erutust või hüperaktiivsust isegi sellisel määral, et laps või täiskasvanu tundub ebanormaalne või lollakas. Ma pean mõtlema nendele lastele, kelle vanemad ainult seda teevadki, et rikuvad neil kõhunääret maiustuste ja magusate jookidega. Juba lapsepõlves võib täheldada neid kriminaalseid kalduvusi mida loomulikult aktiseerivad veel TV ja arvutimängud. Kui hoiatan vanemaid, et lapsel on see kõhunäärme düsfunktsiooni vorm  ja sellele tuleks erilist tähelepanu pöörata, siis mitte kõik vanemad ei tee seda, motiveerides mitmeti: ” Aga lapsele maitseb!”, ” Ei või olla, ma ei usu, minu laps ei ole agressiivne, ta on armas!”, kolmas osa vanematest ehmub ja palub kiiresti abi, mida teha, et taastada kõhunääre. Kõigi oma praktika aastate jooksul olen ma jälginud laste agressioonihoogusid ja näinud ka, kuidas mõned vanemad neile tähelepanu ei pööra või siis nendega omamoodi hakkama saavad või ka hakkama ei saa ja kui see ära tüütama hakkab, siis lõpuks löövad last.                              

Mõni aeg tagasi tuli mulle külaline teisest vabariigist koos lapsega, nende kolme päeva jooksul muutus meie elu õuduseks, lapse ema oli aga rahu ise ega ärritunud üldse, tema jaoks oli see igapäevane asi. Nimelt ei söönud laps normaalset toitu, vaid nõudis emalt komme, küpsiseid, saiakesi, magusaid juustukesi, magusaid jooke ja koolat, barankasid, tetrapakimahla. Seda kõike oli meie köök täis topitud, nii et minu lapselaps vaid imestas ” Ja nad söövad seda kõike??”  ja viskas kogemata ühe juustukese prügikasti, kuigi ma ei lubanud seda teha- solvuvad veel ja ega meie pea nende elu seadma. Ema teab, et see on kahjulik, kuna on kuulanud paljusid minu loenguid. Kui ei ole antud aru saada, siis ei ole midagi teha, kuidas ka ei tahaks. Püüdsin õhtul öelda, et ehk sööksid nad vähemalt minu juuresolekul inimlikult. Ei, ütleb ema. Püüdsin küll veel ema veenda rikkudes sellega kosmilisi seadusi. Kedagi ei tohi veenda. See ei õnnestu, nii kulutatakse ainult iseenda energiat ja saadakse vastu negatiivseid laineid, mis toidavad musti jõudusid. Ütle üks kord ja aitab- tehku, nagu tahab. Kui Jumala nõuannet kuulda võtab, läheb tervise teed Jumala andidega, kui aga kuulda ei võta, läheb koos pimeduse jõududega haiguse teed Saatana andidega. Igalühel oma tee ja see, kes teenib pimeduse jõudusid, sinu teed ei lähe. See juhtum oli mulle tõeliseks kolmepäevaseks õppetunniks, kui võisin pikki tunde jälgida, kuidas suhkru ohver terve päeva küll piinles, küll märatses kõhunäärme hüperaktiivsuses, küll hüpoglükeemiahoogudes, kui ta ei soovinud midagi muud kui uut suhkru- või püülijahuannust, lüües ja hammustades kõiki teda ümbritsevaid inimesi, kaupluses end maha visates ja isegi mererannas enne kojuminekut nõudes, et ema saaks pannkooke teha. Kui tore ka ei ole mere ääres –  narkomaania saab inimesest võitu. Väljapääs on ainult üks- paar päeva söömata, ainult ravimtaimeteed, vesi, marjad ja juba teise päeva õhtul söövad lapsed kõiki tervislikke toite. Aga mitte kõik ei pea sellele vastu. Narkomaan saab tavaliselt võitu ja kasvab suureks narkomaaniks ja kurjategijaks. Kuni ehk endal kunagi mõistus pähe tuleb ja ise end ümber kasvatab – mul on olnud palju selliseid juhtumeid. Atsidoos tähendab tõlkes mürgistumist anorgaaniliste hapetega, mida tekitavad sool, puljong, suhkur, liha, püülijahu, kohv, äädikas. Need on happed, mis tekitavad happelist verd ja sülge, rikuvad hambaid, mitte aga puuviljade orgaanilised happed, nagu korrutavad TV reklaamides äraostetud hambaarstid. Valge suhkru lagunemise lõppsaaduseks on alkohol ja äädikas! Inimene harjutab end nendega ja satub sõltuvusse. Eriti laps! Sa ei ole enam iseenda peremees, vaid ori. PS! Juba 15-20 aastat sünnivad atsidoossed lapsed, varem oli see võimatu, sest laps sai emalt võtta endale vajalikke aluselisi mineraalsooli, viimasel ajal ei ole seal enam midagi võtta, seset rasedal ei tule mõttessegi süüa nii, et lapsel oleksid mineraalsoolad. Käivad suure kõhuga kohvikuid mööda, söövad saiakesi kooke kohviga, maiustusi, mis on kuradist, sest Jumala annid nad ei ole. Laps harjub mürkidega – anorgaaniliste hapetega. Miks ta karjub ja ei maga? Nõuab alkoholi! 9 kuud sai ja nüüd enam ei anta! Mis see siis on? Ja rahunevad alles siis, kui saavad magusat kunstlikku toitu, mis jälle veres alkoholi tekitab.  Ainult et kasvades jääb sellest väheks!  Vaadake kui palju on kohvikutes ja baarides noori, kes seal õhtuti õlut joovad. Väikestel lastel võib hüpogülkeemia põhjustada tõsiseid ajutegevuse kahjustusi. Nii skisofreeniat kui langetõbe. Hüpoglükeemia on üks põhjustest, miks lapsed on nii kaootilised (isegi debiilsed), depressiivsed, nutused, õnnetud, närvilised ja agressiivsed, ainult et harva näeb keegi siin seost toitumisvigadega. Kahjustatud kõhunäärme keskosa kahjustus põhjustab isegi kriminaalset erutust. (psühhiaatrid ei pööra sellele tähelepanu ja soovitavad lastele tarvitada keemilisi vahendeid- unerohtu).  Vanemad toidavad lapsi küpsistega, sest muud ta süüa ei soovi ega söögi. Laps ei saa enam maiustusteta läbi, see on esimene märk selle kohta, et lapsest on saanud olmenarkomaan. Hüpoglükeemia võib olla ka kaasasündinud, kui emal oli väga suur magusaisu.  Selline laps kisendab juba sündides nõudes suhkrut ja jäädes vait vaid siis, kui saab magusat lisatoitu. Samal põhjusel pissib laps öösel voodisse. Lapse elu on põrguks tehtud, aga vanemad ei jää ka nüüd rahule, vaid ulatavad lapsele sadistliku naeratusega kompveki, öeldes- laps tahab..”

Üks kommentaar teemal “Rämpstoit ja laste agressiivsushood

  1. Appi, täna nüüd sattusin lugema seda teksti mida ma mõtlesin juba ammu , et paljud lapse nö “halvad kalduvused” on seotud toiduga! Olen seda isegi kellegi vastu rääkinud, enam ei mäleta aga jäin selles teemas üksi, st astuti peale! Et mis jutt see selline on !? Väga hea on nüüd selline artikkel nina alla visata!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.